Ngelixa iChina iqhubeka ukulwa ukuphelisa ungcoliseko kwizixeko ezithile, inenye ingxaki enkulu kwaye le ifihla kwi-80% yamanzi avela kwimithombo yendalo esetyenziswa ziifama, iifektri kunye namakhaya kumathafa anabantu abaninzi.
Oku kuyakufezekisa oko ayinakusetyenziselwa ukusela okanye ukuhlamba ngenxa yongcoliseko oluphezulu olubangelwa lushishino kunye nezolimo, ngokweedatha ezintsha ezinikezelwa yimithombo yeendaba zase China ngoMvulo odlulileyo. Kubukhulu obukhulu kangangokuba kubangele ialam entsha kunye enkulu malunga nongcoliseko kweli lizwe elinabemi abaninzi emhlabeni.
Emva kweminyaka kwi gxila kwezo zibhakabhaka zingwevu, idatha entsha ivela kwimithombo engama-2.103 ebekwe eTshayina kwaye ibetha isimbo nabemi baseTshayina esele bachukunyiswe ngulo ungcoliseko lomoya. Zininzi iidolophu neelali ezixhomekeke kula maqula ukuze zikwazi ukwenza imisebenzi yazo yemihla ngemihla.
UDabo Guan, unjingalwazi kwiYunivesithi yase-East Anglia obefunda ngongcoliseko lwamanzi eTshayina, uthi: “ngokokubona kwam, oku kubonisa indlela amanzi yeyona ngxaki inkulu yokusingqongileyo e-China. Abantu ezidolophini babona ungcoliseko lomoya yonke imihla, ngenxa yoko uxinzelelo olukhulu lwenziwa eluntwini. Kodwa ezixekweni, abakwazi ukubona ukuba lubi kangakanani ungcoliseko lwamanzi. Abanantsingiselo inye«.
Uphononongo olutshanje olupapashiweyo lufumene ukuba Iipesenti ezingama-32,9 zamaqula avavanyiwe kwimimandla esemantla nasembindini yase China babenomgangatho wamanzi webanga lesi-4, oko kuthetha ukuba kusetyenziselwa kuphela ishishini. Iipesenti ezingama-47,3 zemithombo zinenqanaba elibi, ezintlanu. Izinto ezingcolisayo ezifumanekayo zibandakanya i-manganese, i-fluoride, kunye ne-triazoles, iseti yamacandelo asetyenziswa kwiifungicides.
UGuan uphela ngantoni ungcoliseko olunzima Kwizinto ezikufuphi nomphezulu zanyanzelisa uninzi lweedolophu ukumba amawaka eemitha ngaphantsi komhlaba ukuze acoce amanzi kwaye oko bekuphazamisa amandla ala manzi anzulu.