Ookeanide prügikast on keskkonnaprobleem, mis muutub üha enam ülemaailmseks ohuks. Selle probleemi lahendamiseks on käivitatud ÜRO keskkonnaprogramm (UNEP) ülemaailmne kampaania, mille eesmärk on kõrvaldada kõik suuremad ookeani allikad 2022. aastaks.
Valdavaim prügiallikas on plastik ja selle valimatu kasutamine inimeste poolt. Mida selle programmi eesmärk on saavutada?
Kas meres on rohkem plastikuid kui kalu?
ÜRO on palunud valitsustel rakendada poliitikat, mis sellele kaasa aitab plastide tarbimise ja kasutamise vähendamine, nii pakendites kui ka supermarketites ja teistes. Samuti paluvad nad tarbijatel loobuda plastikute ja plasttoodete kasutamise ja viskamise harjumusest.
Selle prügi mahapanek ookeani põhjustab tõsist kahju taimestikule ja loomastikule. Kui reostuse määr niimoodi jätkub, võivad ookeanides tekkivad kahjustused muutuda pöördumatuks. Lähedal 90 protsenti kogu ookeanides hõljuvast prügist on plastistSeetõttu palus organisatsioon tööstusel vähendada selle materjaliga tehtud pakendeid.
Kuna tehnoloogiad suurenevad ja kõik on rohkem töödeldud, suureneb plasti tarbimine ja seetõttu tekkivate tonnide plastjäätmete arv. Igal aastal tekib ja eraldatakse ookeani üle 8 miljoni tonni sellist plastikut. See on samaväärne sellega, kui näete merel igal minutil plastikust täis prügiveokit.
Kui jätkame selles tempos, on ÜRO hinnangul aastaks 2050 meres on rohkem plasti kui kalu. Lisaks 99% merelindudest on kogemata plastikust sisse võtnud, mis võib põhjustada surma.
Plastide pideva merre heitmise tagajärjel mereökosüsteemidele tekitatud kahju on suur 8.000 miljoni dollarini, kuna need ei kahjusta mitte ainult paikkonna taimestikku ja loomastikku, vaid mõjutavad ka kalapüüki, selle tulemuslikkust ja turismi. Turistid ei taha supleda räpastes randades ja ujuvast plastikust täis rannikutel.
„Kätte on jõudnud aeg lahendada meie ookeane kahjustava plasti probleem. Selle materjali saaste liigub juba Indoneesia randades, elades ookeani põhjas põhjapoolusel ja jõudes toiduahelani meie laudadeni, ”kommenteeris UNEP tegevdirektor Erik Solheim.
Riigid, kes seda kampaaniat kõige enam toetavad
Seda kampaaniat toetavad paljud riigid, kuid kõige rohkem leiame Uruguay. See riik on pühendunud maksma ühekordselt kasutatavaid kotte hiljem sel aastal. Teiselt poolt on seda kampaaniat toetav riik Costa Rica, kelle meetmed, mida ta soovib ellu viia, seisneb kasutatava ja mahavisatud plastikoguse vähendamises tänu jäätmekäitluse paranemisele ja piisavale keskkonnaharidusele.
Selle kampaania ja seda toetavate riikide eesmärk on vähendada kilekottide kasutamist määruste abil, mis käsitlevad kõiki neid probleeme. Lisaks kavatsetakse pakkuda jäätmesektori töötajatele alternatiive haridusprogrammide ja -plaanide väljatöötamiseks, mis teavitaksid elanikke kilekottide kasutamise keskkonnamõjust.
Kosmeetika reostab ka ookeane
Me ei räägi mitte ainult kilekottidest, vaid ka mikropärlitest, mida kasutatakse kosmeetikatoodetes. Neid mikroplastilisi osakesi on enam kui 51 miljardit ühikut ja on võimelised rikkuma meresid, ohustades tõsiselt mere taimestikku ja loomastikku.
Organisatsioon loodab ookeanides plastmassivastases võitluses edusammudest teatada juunis New Yorgis toimuva ookeanide konverentsi ja detsembris Nairobis kavandatud keskkonnaassamblee ajal.